See artikkel räägib iseloomujoonest; teiste tähenduste kohta vaata artikleid Tagasihoidlik eluviis ja Seksuaalne tagasihoidlikkus |
Tagasihoidlikkus on iseloomujoon, mida iseloomustab iseenda mitteesiletõstmine. Mittetagasihoidlikkus avaldub muu hulgas ülespuhutud arusaamana iseendast, oma saavutustest ja oma kohast maailmas[1].
Mõnikord samastatakse tagasihoidlikkust alandlikkusega.[1]
Endale tagasihoidlikkuse omistamist peetakse mittetagasihoidlikkuse ilminguks. Tundub, et kui tagasihoidlikkus on voorus, siis see hõlmab teadmatust sellest voorusest endal. Roy Sorenseni[2] sõnastuses on see eetiline pimetähn. Kui see nii on, siis on sel juhtumil pinge moraalse hüve (tagasihoidlikkuse voorus) ja episteemilise hüve (teadmine) vahel. See on ka seotud küsimusega, kas ja kuidas iseenesesse suhtumine peaks erinema ja saab erineda teistesse suhtumisest, ja küsimusega, miks tagasihoidlikkus on voorus.[1]